II. MAJANDUSE PÕHINÄITAJAD

30.12.2009

Rahvusvaluuta: Ukrainas on käibivaks rahaühikuks Ukraina grivna (UAH), mis on võrdne 100 kopikaga.

Vahetuskurss: Aastatel 2001-2009 püsis UAH kurss USA dollari suhtes üsna stabiilselt jäädes vahemikku 4,9-5,32 UAH/1 USD. Vastavalt Keskpanga reeglistikule võisid kommertspangad valuuta ostu/müügi puhul kalduda nn valuutakoridorist kõrvale kuni 5%. Tingituna majandus- ja panganduskriisist 2008.a. sügisel toimus UAH kaalukas odavnemine USD jt välisvaluutade suhtes, mis tipnes 2009.a. alguseks uue kursiga 8 UAH / 1 USD. Selline kurss on enam-vähem ka püsinud, kõikumisi on olnud 5-6% ulatuses. Ukraina Keskpank on viimastel aastatel hakanud järjest enam soodustama EUR reservi kasvu, ka vahetustehingute puhul on Keskpank pakkunud maailmaturu tasemest EUR/USD puhul EUR-le soodsamat positsiooni.

Välisvaluuta reservid: 2009.a. oktoobri seisuga moodustasid Ukraina Rahvuspanga valuutareservid 27,78 miljardit USD, sellest 24,72 miljardit USD oli valuutas.

Riigieelarve: Vastavalt 1999. aastal vastu võetud eelarveseadusele peab riigieelarve olema tasakaalus. Ukrainal on olnud aastaid probleeme püsida planeeritud eelarve ja puudujäägi raamistikus püsimisega. Headel majanduskasvu aastatel 2005-2008 jõuti mõningatel perioodidel kohati ka ülelaekumisteni. 2008-2009 probleemiks on pigem see, et erinevad poliitilised jõud kasutavad riigieelarvet oma huvides, paisutades populistlikel eesmärkidel teatud kuluridasid, ennekõike sotsiaalkulude osas.

Seisuga 2009.a. jaanuar-oktoober oli riigieelarve tuludeks planeeritud 217,4 miljardit UAH, laekus 166 miljardit UAH. Sama perioodi riigieelarve kuludeks oli planeeritud 243,7 miljardit UAH, kulude tegelik maht oli 191,8 miljardit UAH. Ehk eelarve oli 10 kuu lõikes defitsiidis ca 26 miljardi UAH-ga.

Tööpuudus: 2009.a. detsembri alguses oli ILO metoodika alusel töötuid 9,3% töövõimelisest elanikkonnast, st ca 5 mln inimest.

Elanikkonna sissetulekud: Töötasu Ukrainas on madal, keskmine ametlik töötasu on umbes 240 USD, Kiievi linnas aga ca 350 USD. Kõrgeim töötasu on finants-, transpordi- ja kommunikatsiooni ning tööstussektoris, madalaim põllumajandus- ja kalandussektoris ning tervishoius. Palk langes 2009.a. I-III kvartali jooksul võrreldes 2008.a. sama perioodiga 2,3%.

Riigivõlg: 31.10.2009.a. seisuga moodustas Ukraina välisvõlg 15,17 mld USD ja siseriiklik võlg 10,45 mld USD. Kuigi Ukraina teeb pingutusi riigivõla vähenemiseks, siis näiteks 2009.a. 10 kuuga suurenes välisvõlg 50%.

Sisemajanduse kogutoodang (SKT): 01.10.2009.a seisuga moodustas Ukraina SKT jooksevhindades 464,56 miljardit UAH-i, ehk ca 58 miljardit USD (arvestades Ukraina Keskpanga vahetuskurssi 8 UAH/1 USD).

SKT per capita: 01.10.2009.a. seisuga 9768 UAH (reaalhindades), mis ostujõu alusel arvutades võib olla ca 30 000 UAH ehk 3700-4000 USD.

Inflatsioon: perioodil jaanuar-september 2009.a. moodustas inflatsioon 11%. Võrreldes inflatsioonitasemega 2008 (ca 24%-40%) on inflatsioon oluliselt alanenud.

Ukraina eksport

Peamised Ukraina ekspordiartiklid on metallurgiatööstuse tooted, vanametall, masinad ja seadmed, mineraalsed ning keemiatooted. Suur osa eksporditavatest toodetest on madala lisaväärtusega tooted (tooraine, mineraaltooted, vanametall). Suurema lisaväärtusega tooteid tarbitakse siseriiklikult või eksporditakse SRÜ riikidesse, sest need ei ole veel võimelised konkureerima Lääne-Euroopa toodetega. Samas võib siiski täheldada ekspordi kasvu ELi riikidesse, kasv toimub ekspordi arvelt SRÜ riikidesse.

Ukraina eksport 2009. aasta 9 kuud:

Ukraina import

Ukraina impordis domineerib traditsiooniliselt energiakandjate import Venemaalt, Turkmenistanist ja Kasahstanist ning tarbekaupade import EList.

Ukraina import 2009. aasta 9 kuud:

Ukraina peamised välikaubanduspartnerid:
Ukraina peamised sihtturud olid 2009. aasta esimese 9 kuu põhjal oli Vene Föderatsioon (20,7% kaupade ekspordist), Türgi, Hiina, Kasahstan, Valgevene, Itaalia ja Saksamaa.
Ukraina peamised impordipartnerid olid 2009.aasta esimese 9 kuu põhjal Vene Föderatsioon (26,1% kaupade impordist), järgnesid Saksamaa, Hiina, Kasahhi, Usbeki, Poola ja Valgevene.

Välisotseinvesteeringud: 01.10.2009 seisuga on Ukrainasse tehtud (kumulatiivselt) 38 592 miljonit USD eest välisotseinvesteeringuid. Samas peab märkima, et nn offshore piirkondadest (kokku ca 1/3 välisinvesteeringutest) pärit investeeringud on muuhulgas Vene või Ukraina päritoluga.

Välisotseinvesteeringud Ukrainasse seisuga 01.10.2009 moodustavad 38,6 miljardit USD.

Ukraina majandusse otseinvesteeringuid teinud riigid (seisuga 01.10.2009):