III. EESTI JA UKRAINA VAHELISED MAJANDUSSUHTED

30.12.2009

1. Olulisemad kahepoolsed lepingud

Eesti ja Ukraina vaheline lepinguline baas on lai ja katab erinevaid eluvaldkondi. Viimaseks sõlmitud ja jõustunud leppeks on majandus-, tööstus-, teadus- ja tehnilise koostöö kokkulepe, millega taasasutatakse valitsuste vaheline Ühiskomisjon.

Nimekiri majandusalastest lepetest:

1. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline kokkulepe reisijate ja kauba rahvusvaheliste autovedude korraldamisest (jõustus 16.09.1993)
2. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline lennuliikluse leping (jõustus 16.09.1993)
3. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline kokkulepe koostööst võitluses tolliseaduste rikkumise vastu (jõustus 13.01.1995)
4. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe (jõustus 15.03.1994)
5. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 05.07.1995)
6. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline raudteetranspordialase koostöö kokkulepe (jõustus 04.11.1995)
7. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline kokkulepe kaubandusliku meresõidu kohta (jõustus 05.10.1995)
8. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 30.12.1998)
9. Eesti Vabariigivalitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline informaatikaalase koostöö kokkulepe (jõustus 10.05.1999)
10. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina Ministrite Kabineti vahelise majandus-, tööstus-, teadus-, ja tehnilise koostöö kokkulepe (jõustus 24.09.2008)

2. Kaubavahetus

Eesti-Ukraina vabakaubandusleping kaotas kehtivuse 30.04.2004. Alates 01.05.2004 reguleerivad Eesti ja Ukraina vahelisi kaubandussuhteid Euroopa Liidu ning Ukraina vahel sõlmitud Partnerlus- ja Koostöölepe. Alates 2004. aasta jaanuarist on Eesti ettevõtjatele avatud Euroopa Komisjoni “Turu juurdepääsu andmebaas” (Market Access Database), mis on Internetist leitav aadressil http://mkaccdb.eu.int. Andmebaas on inglisekeelne ja selle kasutamine on tasuta. Nimetatud andmebaas sisaldab infot turule juurdepääsu tingimuste kohta, mis kehtivad Euroopa Liidu päritolu kaupade eksportimisel väljapoole Euroopa Liitu. Andmebaasis sisalduv info on jagatud viide alagruppi:

• Tehnilised kaubandustõkked;
• Eksportija käsiraamat (sh sisaldab detailseid kirjeldusi impordiformaalsustest);
• Kaubandusstatistika;
• Rakendatavad tollitariifid;
• Uurimused.

Konkreetse toote kohta info saamiseks piisab, kui teatakse 4-kohalist toote klassifitseerimiskoodi või kirjeldust, mille sisestamisel andmebaasi on kättesaadav kogu info selle toote eksporditingimuste kohta konkreetsesse riiki.

Juhul, kui soovitakse saada infot tingimuste kohta Euroopa Liidu liikmesriikidesse importimisel, on soovitav kasutada Euroopa Komisjoni andmebaasi Export Helpdesk for Developing Countries, mis on mõeldud Euroopa Liidu kaubandusrežiimi alase informatsiooni jagamiseks arenguriikide eksportööridele. Andmebaas on ligipääsetav Interneti aadressil http://exporthelp.europa.eu/index_en.html ja selle kasutamine on tasuta. Andmebaas on jagatud viide alagruppi:

• Tollitariifid;
• Tollidokumendid;
• Päritolureeglid;
• Kaubandusstatistika;
• Kaubandusfoorum.

2008.a. andmete põhjal moodustas Eesti eksport Ukrainasse 1,86 miljardit EEK ja import Ukrainast 1,82 miljardit EEK (põhikaubanduse andmed, impordis on suur osa transiidil). Kaubanduskäive moodustas 3,68 miljardit EEK. Ukraina on Eesti ekspordipartnerite TOP15 piiril. Eesti eksport kasvas 2008.a. võrreldes 2007.a. sama perioodiga 20%, mitmete toidu- ja tarbekaupade osas kasvasid ekspordikäibed 50-400%.

Peamised ekspordiartiklid:

• metall ja metallitooted (20% kogu põhiekspordimahust),
• mineraalsed tooted - väetised (19%),
• loomsed tooted (10,2%),
• toiduained (5,2%),
• puidutooted (mööbel),
• masinad ja seadmed.

Peamised impordiartiklid:

• metall ja metallitooted (42%),
• transpordi-vahendid (17,5%)
• puit (7%)
• toiduained (7%).

Võrreldes kaupade ekspordiga on oodata teenuste osakaalu kiiremat kasvu. Eesti hea imago annab tootele-teenusele lisaväärtuse. Ekspordis kasvab suurema lisaväärtusega kaupade osa ja impordis Ukraina transiitkaupade osakaal. Järjest enam loovad Eesti firmad Ukrainasse oma müügiesindusi (varem oli trendiks Ukraina partneri kaasamine).

3. Investeeringud

Eesti Panga andmetel moodustas Eesti otseinvesteeringute maht Ukrainas 30.06.2009.a. seisuga 2,5 miljardit EEK, mis on 3,5% Eesti otseinvesteeringute positsioonist välismaal. Võrreldes seisuga 31.12.2008 on toimunud Eesti otseinvesteeringute positsiooni vähenemine ca 450 miljoni EEK võrra. Ukraina Statistikaameti andmetel töötas 01.10.2009 seisuga Ukrainas 260 Eesti kapitali osalusega ettevõtet.

Valdkonniti olid paigutused järgnevad:

Analüütikute hinnangul on 2009.a. aasta lõpu seisuga tegelik Eesti investeeringute maht Ukrainas moodustab täna ca 8-9 miljardit EEK. Eesti kapitali osalusega ettevõtteid peaks Ukrainas olema ca 500-600. 2007-2008.a. olid kõige atraktiivsemad sektorid – kinnisvara, transport (merendus), teenindus.

2008-2009.a. jätkus investeeringute sissevool ka ehitusmaterjalide tootmisesse ja ehitussektorisse. 2008.a. septembris avati Eesti firma AEROC uus tehas, lisaks on ostetud veel 2 tehast millest ühte veel uuendatakse. Aktiivsus jätkus ka panganduses ja sellega seotud valdkondades kuni 2008.a. oktoobris/novembris saabunud majanduskriisini. Teenindussektoris on Ukraina turuga tööd alustanud mitmed Eesti advokaadibürood ja konsultatsioonifirmad - ehk Eesti firmad tulevad Ukrainasse oma klientidele järele. Esiletõstmist väärib Eesti arhitektuuribüroo EA RENG tegevus, kes on töötamas nii Kiievis kui Krivoi Rogis. Põllumajandus on järjest enam kasvav ja huvipakkuv sektor. Eesti investeeringud looma- ja teraviljakasvatuses suurenevad – Ukraina põllumajandussektoris töötab ca 6-8 Eesti firmat, kes harivad kokku 60-70 000 ha maad.

Uut ja huvitavat kasvu on näitamas side ja IT sektor - kui 2005-2008 oli Ukrainas edukas periood mobiilseadmete müügi ja mobiilkõnede kasvu osas, siis edasine kasv võib toimuda mobiilside abil levitatavate teenuste pealt, Eesti firma NowInnovations mobiilside teenust müüakse tänaseks Kiievis, Lvivis ja Dnipropetrovskis. Detsembris toimus Eesti firma Skype promokampaania. Skype’i vastu on suurt huvi üles näidanud ka Ukraina edumeelsemaid pankasid Privatbank, kes reklaamib Skype’i müües ühtlasi kõneaega jm Skype’ teenuseid. Kuna Ukraina oli 2008.a. kevadel astumas esimesi kuid juba konkreetseid samme e-valitsuse sisseseadmiseks, siis võib uskuda täiendavate Eesti IKT-firmade toodete müüki Ukrainasse.

4. Võrgustikud, mis toetavad Eesti ettevõtteid Ukrainas

Arvestades Eesti ettevõtete huvi kasvu Ukraina vastu ning Ukrainas elavate-töötavate ning Ukrainat tihti külastavate eestlaste arvu suurenemist jätkab saatkond koostöös EAS-iga viimaste hõlmamist ning toetab nende läbikäimist. Koostatud on andmebaas Ukrainas ja Ukrainaga töötavatest-elavatest Eesti sidemega isikutest ja ettevõtetest ning 2006.a. alustati regulaarset infojagamist üle asjakohase mailing-listi (saatkonna serveris). 2008.a. oktoobrist on üleval ka veebileht GoogleGroups all (Eesti Äriklubi Kiievis). http://groups.google.ee/group/EestiAriklubi
Eesti ettevõtjad, Eesti firmade töötajad ja nende Ukraina partnerid kohtuvad Kiievis iga kuu esimesel ja kolmandal neljapäeval.

06.03.2009.a. asutasid 18 Eesti ettevõtet ja eraisikut saatkonna ja EAS-i esinduse initsiatiivil Eesti Äri Assotsiatsiooni Ukrainas (tegevusnimega EBAU). EBAU eesmärgiks on edendada ja arendada majandus- ja kaubandussuhteid Eesti ja Ukraina ametiliitude, firmade ja üksikisikute vahel ning muid tegevusi, mis lähtuvad liikmete huvidest ning vastavad Eesti ja Ukraina seadusandlusele ja headele tavadele. EBAU on mittetulundusühinguna registreerimisel nii Eestis kui Ukrainas. EBAU koduleht on www.eesti.com.ua . Hetkel töötab EBAU seltsingu vormis. EBAU kontaktisikuteks on Denis Priimägi, denis.priimagi@eas.ee, +3725059699, +380503110123 ja Margus Solnson, margus.solnson@gmail.com, +372 53700300.

5. Millised Ukraina valdkonnad võiksid olla huvitavad Eesti ettevõtetele?

Hoolimata pessimistlikust majandusprognoosist 2009.a.-ks on Ukraina turg ikkagi arvestatava mahu ja ostujõuga. Nõudlus üle sektorite küll langeb, kuid teatud kaubagruppide osas säilib Ukrainal vajadus impordiks nii tööstusel kui eratarbijal. Turg nõuab varasemast hoolikamat tööd nii müügi kui turunduse osas – enam kliendikesksemat lähenemist ja riskide juhtimist.
Ukraina tarbija on soovib järjest enam osta loodus- ja keskkonnasõbralikke tooteid. Samuti peetakse lugu disainist, vastavalt kujundatud kaupadest jne. Arvestades näiteks turu kasvavat nõudlust puitmööbli ja puumajade järgi on Eesti heal positsioonil, natuke aitab müügile kaasa ka meie kuulumine Põhjamaade ruumi. Viimasel puuehitiste messil Kiievis 2008.a. detsembris oli väljas 5 Eesti puitmajatootjat. Saatkond Kiievis on töötamas nii meedia kui arhitektuuribüroodega, et reklaamida element- ja puitelamuid, küttesüsteeme ja mööblit.

Analüütikute hinnangul on enim perspektiivsed sektorid/kaubad 2009/2010.a. Ukrainas järgmised:

1.  turism, puhke-, koolitus- ja kvaliteetreisid, Eesti toode sobib Ukrainasse kenasti nii hinna kui sisu poolest, mitmetel Eesti turismifirmadel on Ukrainas tütarfirmad või partnerbürood. Kuna Ukraina klient on muutumas võrreldes varasemaga hinnatundlikumaks, on Eesti koos teiste Kesk- ja Ida- Euroopa riikidega sihtkohana veelgi ahvatlevam. Kaasa aitas ka Eesti liitumine Schengeni viisaruumiga 2008.a. alguses.
    
2. mööbel, puit- ja disainmööbel - Eesti nn Põhjamaise „varjundiga” mööbel on järjest enam hakanud Ukraina tarbijatele meeldima.
    
3. riided ja jalanõud - Eesti kettidel „Sportland”, „Monton”, „Baltika”, „Mosaic”, „PTA” , „Lauma” jt läheb rahuldavalt.
    
4. alkohol - Eesti kange alkoholi „Vana Tallinn” jt sarnaste toodete müüginumbrid jätkavad kasvamist.
    
5. elamuehitus - hoolimata langusest turul jätkub eramuehitus, järjest rohkem pööratakse tähelepanu hinnale ja/või loodussõbralikule materjalile. Puitmajade (eriti liimpuitpalk) müüjatele saab ennustada 20% kasvu. Omaette turunišš on terasprofiil- ja puitkarkassmajade tootjatele, kus on oluliseks teguriks hoone püstitamise kiirus.
    
6. kommertspinnad - Eesti Ehitus jätkab tegevust võttes majanduskriisi kui rahulikku aega uute ehitusobjektide projekteerimiseks ja lubade taotlemiseks, reaalne ehitus algab alles 1,5-2 aasta pärast. Samas peaks 2010.a. valmima Eesti Ehituse poolt Borispoli lennuvälja kõrval uus SPA-hotell koos ärikeskusega. Turule on lisandunud Rand&Tuulberg (Odessas) ja Koger&Partnerid
    
7. ehitusmaterjalide tootmine -, suurehituste puudumise tõttu müügikasvu ennustada ei saa, kuid tavapäraste kulumaterjalide (ehituskeemia, aknad, uksed) müük jätkub. Ostjatele tuleb võimaldada madalamaid hindu ja soodsamaid makseviise. Suur huvi on tekkinud Eesti küttesüsteemide vastu – soojusvahetid, ahjud, jne.
    
8. tervishoid (ravimid, raviteenused, rekreatsioon, SPA-d) - kasv jätkub ja hoolimata majanduslangusest kulutab tarbija järjest enam tervisele
    
9. mobiilsideteenused ja IT - jätkuv kasv.