IV. LÜHIÜLEVAADE UKRAINA MAJANDUSEST SEKTORITE KAUPA

30.12.2009

Tööstus

Ukraina majanduse juhtivaks haruks on must metallurgia Ukrainas asuvad maailma ühed rikkamad raua- ja mangaanimaardlad. Ukrainal on ca 5% kogu maailma mineraalide varudest: 80 mineraali ligi 8000 lademest. Ukraina territooriumil asub kogu SRÜs leiduvast magneesiumimaagist ca 70%, kaoliinist 60%, rauamaagist 31%, kokseeruvast söest 25% ja kivisöest 15%. Kivisöe tootmine moodustab ca 10% tööstuse koguproduktist, samas on kavas sulgeda mitmeid ebaefektiivseid kaevandusi. Nafta ja gaasitootmine moodustab ca 8% tööstuse koguproduktist. Mõned aastad tagasi avastatud nafta- ja gaasileiukohad Lääne-Ukrainas ning Musta mere piirkonnas lubavad ennustada selle majandusharu kiiret kasvu, Ukrainas arvestatakse ca 1,7 miljardit tonni nafta- ja 6,7 miljardit kuupmeetrit gaasivarusid.

Teine oluline tööstusharu, arvestades Ukraina soodsat asendit ja tarbijaturgu, on toiduainetetööstus. Ukraina eeliseks on kohaliku odava ja kvaliteetse tooraine küllus ning põllumajanduse tootmispotentsiaal. Samuti on suureks eeliseks Ukraina viljakas kasvupind ja kliima. Ca 40% välisinvesteeringutest on tehtud toiduainetetöötlemisse. Ukraina toiduainetetööstus on teinud aastatel 1999-2005 läbi muljetavaldava arengu tuues sisse uusi tehnoloogiaid ning töötades välja rahvuslikke brände. Samas vajab tugevasti parandamist hulgimüügivõrgustik, tooraine kvaliteet ja toiduainete kvaliteedi standardite jõustamine. Puudused ennekõike standardite osas takistavad Ukraina toiduainete eksporti teistesse riikidesse, kus vastavad standardid on nõutavad (näiteks EL).

Ukraina toiduaineteturu järk-järguline avamine on toonud turule suure valiku nii kodumaiseid kui ka välismaiseid tooteid. Viimase kolme aasta jooksul on turule tulnud kuus kaubanduskeskuste ketti, kus müüakse 85% kohalikust toodangust. Kohalik kondiitri-, alkoholi-, õlle-, piima- ja lihatoodang on välismaise toodangu turult suures osas välja surunud. Toiduainetetööstuse arenguga on kasvanud nõudlus töötlemis- ja pakendamisseadmete järele, et kohalik tööstus suudaks jääda konkurentsivõimeliseks kodumaisel turul ning suurendada eksporti.

Masinatööstuses on kõige enam arenenud traktori-, põllumajandusagregaatide ja aparaaditööstus ning tööpingiehitus. Samuti toodab Ukraina mikrobusse, kuid neid müüakse enamasti siseturul või siis eksporditakse Venemaale ja Valgevenesse. Põllumajandusmasinate tootmisega tegeleb ca 40 ettevõtet. Ukrainas toodetakse AN-tüüpi lennukeid ning lennukimootoreid. Zaporizhzhya oblastis, kuhu on koondunud suur osa autotööstusest, teostatakse nii komplekteerimistöid kui valmistatakse erinevaid osiseid (käigukastid, sõlmed jne.).

Endistest aegadest pärit kõrge kaitsetööstuse potentsiaali tõttu on Ukrainal huvi leida maailmas turgu Ukrainas toodetavatele relvadele ning kaitseotstarbelisele ja sellega seonduvale toodangule.

Tööstuspotentsiaali poolest on tähtsamad järgmised regioonid: Donetsk, Dnipropetrovsk, Zaporizhzhya, Luhansk, Harkiv, Poltava, Lviv ja Kiiev.

Ehitus

Koos majanduskasvu kiirenemisega 2005.a. sai alguse ka aktiivne hindade kasv kinnisvaraturul, mis omakorda tingis ka ehitustempo kiirenemise. Majanduskasvu tõttu vajasid suurlinnad enam töökäsi, mis tõi omakorda kaasa nii elamis- kui üüripindade nõudluse kasvu (rääkimata 2,5 väiksemast elamispinna ruutmeetrite arvust 1 elaniku kohta Euroopaga võrreldes). Ehitussektori kasv moodustas 2005-2008 kohati kuni 20% aastas. Seoses ehitusturu kiire kasvuga kasvas ka nõudlus ehitusmaterjalide järele. Ehitusmaterjalide tootmisse tulid mitmed välisinvesteeringud. Pärast 2008.a. sügise kriisi (kinnisvarahinnad on 2009.a. keskpaiga seisuga alanenud võrreldes 2008.a. sama perioodiga ca 20-100%) on põhirõhk täna logistika- ja muid äriteenuseid pakkuvate objektide ehitusel. Jätkuvad investeeringud infrastruktuuri ja ehitusse seoses EURO2012 jalgpallivõistluse korraldamisega.

Kiievi regioon on eksporditud toodetega hästi varustatud, potentsiaalseteks turgudeks on aga jällegi Donetski, Dnipropetrovski, Zaporizhzhya, Harkivi ja Lvivi regioonid. Käivitatud on ka mitmeid elamuehitusalaseid programme, näiteks programmid noortele peredele, haritlastele jms.

Põllumajandussektor

on vähemalt viie viimase aasta lõikes olnud tubliks majanduskasvu vedajaks (kasv aasta lõikes ca 25-45%). Ka siis kui seoses 2008-2009.a. majanduskriisiga muud sektorid langesid, aitas põllumajandussektori kasv hoida riigi keskmist majanduskasvu vee peal. Arvestades Ukraina klimaatilisi tingimusi ja viljakat kasvupinda mustmuldadega, on põllumajandussektori arenguks head eeldused, põllumajandusliku otstarbega maad on 41,8 miljonit hektarit (69,3% territooriumist). Domineerib taimekasvatus, põhilised teraviljakultuurid on nisu, mais, oder, tatar, hirss, põhilised tehnilised kultuurid on suhkrupeet, päevalill, kiulina. Ukraina on kuues viljaeksportija maailmas. Põllumajanduse arengu pidurdajaks on aga maakoodeksis sätestatud keeld põllumajandusliku maa müügiks, hetkel kehtib keeld kuni 01.01.2010.a. Lisaks ei ole välisriigi juriidilisel isikul või kodanikul õigus omada Ukrainas põllumajandusliku otstarbega maad, mis pärsib investeerimist põllumajandusse. Põllumajandussektori probleemideks on ka tööjõu ja riigi toetuse puudus, kallis laenamine, tugev riiklik reguleerimine, ca 40-50% praegu kasutatavatest põllumajandusmasinatest on amortiseerunud.

Elektrienergia- ja energeetikasektoris

valitseb raske olukord, Ukraina välistest võlakohustustest moodustab suure osa võlgnevus energiakandjate eest. Ukrainas on 7 energiaettevõtet (4 soojus-, 2 hüdro- ja 1 tuumaenergiaettevõte), mis varustavad siseriiklikku turgu elektrienergiaga. Ukraina elektrienergia tootmisvõimsus on 54 gigavatti, aastas toodetakse ca 18 miljardit kilovatt-tundi elektrienergiat. Riigis tegutseb 14 soojusenergiajaama, 6 hüdroenergiajaama ja 1 hüdroelektripumbajaam ning 5 aatomielektrijaama. Elanikkonna ja tööstuse elektrienergiaga varustamise küsimus on Ukrainas terav, esineb pidev võlgnevus varustajate ees. Lisaks on Ukraina elektrisüsteemid vananenud ega suuda toota vajalikke võimsusi, elektrienergia kvaliteet on kehv. Pidevalt kasvanud võlgnevuse tõttu ei suudeta energiakandjaid ka sisse osta, mistõttu üritatakse läbi viia kokkuhoiupoliitikat. Vajalikeks investeeringuteks puuduvad vahendid.

Nafta ja gaas

Vaatamata olemasolevatele suhteliselt rikkalikele energiaressurssidele impordib Ukraina Venemaalt ja Turkmenistanist kolmveerandi vajaminevast gaasist ja 90% naftast. Samas on Ukraina kütuste vahendus- ja jaotussüsteem ebaefektiivne ning Ukraina ei suuda tagada maksete laekumist tarbijatele tarnitud naftasaaduste ja gaasi eest, mis on viinud olukorrani, kus Ukrainal on tekkinud suur välisvõlg saadud energiakandjate eest. Samuti süüdistab Venemaa pidevalt Ukrainat gaasi sanktsioneerimata kasutamises riiki läbivast gaasitranspordisüsteemist. Ukraina on otsinud võimalusi kütuse ostmiseks Aserbaidžaanilt, Kasahstanilt, Kreekalt. Ukraina otsib aktiivselt investoreid, kes investeeriksid 2001. aasta lõpus valminud Odessa-Brody torujuhtme pikenduse ehitamisesse Poola linna Plotskini, et oleks võimalik hakata pumpama Kaspia naftat Lääne-Euroopa turgudele. Läbirääkimisi investeeringute leidmiseks on Ukraina pidanud erinevate Euroopa Liidu liikmesriikidega, samuti Euroopa Komisjoniga. Kuigi Odessa-Brody torujuhe rajati eesmärgiga hakata transportima Kaspia naftat Lääne-Euroopasse, siis vastavate lepingute puudumise tõttu kasutatakse torujuhet alates 2005. aasta algusest Vene nafta tarnsportimiseks Odessasse. Ukraina valitsus on avaldanud valmisolekut naftatoru suund jälle Brody poole suunata niipea, kui on olemas lepingud Kaspia nafta transpordiks Lääne-Euroopasse.

Söetööstus

Ukrainas tegutseb 250 kahjumiga töötavat söekaevandust. Kaevandused on vananenud, toimub palju inimohvritega kaasnevaid õnnetusi, toodetav süsi on kehv ning ei leia piisavalt tarbijaid, kes maksaksid vajalikku hinda. Söekaevandustega seondub rida sotsiaalseid probleeme, mille lahendamiseks aga Ukrainal ressursid puuduvad.

Teenustesektor

Ukraina teenusteturule sisenemine on raske - tõsiseks probleemiks on teenuste osutamisega tegeleva äri legaalne registreerimine, kuna enamasti vajatakse teenuste osutamiseks litsentsi ja administratiivorganite luba. Litsentseerimist ja lubade saamist aga seostatakse Ukrainas väga tõsise korruptsiooniga. Probleemiks on ka Ukraina nõrk finantsinfrastruktuur, suhteliselt piiratud pangakaartide kasutajate arv ning võimalus kaarte kauba või teenuse ostmisel kasutada. Sellele vaatamata on teatud teenuste sektoris märgata kasvu ning välisfirmade osaluse suurenemist, näiteks telekommunikatsiooni-, pangandus-, reklaamiteenuste sektoris, samuti avalike suhete, õigusabi-, turismi- ja auditi- ning raamatupidamisteenuste sektoris.

Ukraina pangandus- ja rahandussektor koosneb keskpangast - Ukraina Rahvuspank - ja kommertspankadest. 01.10.2009 seisuga on Ukrainas Riiklikus Pangaregistris registreeritud 145 panka. Välisosalusega on 1/5 pankadest. Suurimad välispangad Ukrainas on Prantsuse Calyon, Austria Raiffaisenbank, Madalmaade ING, Saksamaa HVB Bank ja USA Citibank. 2004. aasta lõpus omandas SEBi gruppi kuuluv Vilniaus Bankas enamusosaluse pangas Ažio, mis 2007.a. nimetati ümber SEB Ukraine’ks.

2008.a. sügisel alguse saanud majanduskriisile järgnes kohe ka panganduskriis. Tänaseks on 38 panka moratooriumi all, nendest 3 on juba riigistatud ja 15 saab ilmselt riigiabi, pärast mida need saneeritakse ja nad jätkavad tegevust. Osa probleemsetest pankadest andsid 2005-2008 aktiivselt laenu kinnisvarasektorile, mis on hindades oluliselt kukkunud.

Alates 2000. aastast on elavnenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevus, mis omakorda tõi kaasa pankade rahaliste vahendite ja tulu kasvu. Kasvavad ka summad eraklientide pangaarvetel. Passivate kasv toob endaga kaasa pankade aktiivsema krediiditegevuse, tasapisi langevad krediidiintressid ja kasvavad krediidid. Seoses hoiuste ja krediitide kasvuga muutub tõsisemaks ka pankadevaheline konkurents.

Mittepangandussektor (kindlustus, liising, hüpoteek, pensioni- ja muud fondid) on Ukrainas alles arenemisjärgus.

Transport ja telekommunikatsioon

Ukraina transpordikompleks koosneb raudtee-, auto-, mere-, jõe-, lennu- ja torutranspordist. Üldine autoteede ulatuvus on 172,6 tuhat km, raudteede ulatuvus 23,8 tuhat km, veeteede ulatuvus 4400 km, millest 1700 km on jõeteed. Rahvusvahelised õhuveod on korraldatud 105 marsruudil 35 riigiga, suuremad lennujaamad on Kyiv-Boryspil (teenindab ca 70% reisijateveost, ca 75% rahvusvahelisest reisijateveost), Kyiv-Zhuliany, Simferoopol, Dnipropetrovsk, Donetsk, Odessa ja Lviv.

Ukrainat läbib tänu geograafilisele asendile mitu rahvusvahelise tähtsusega gaasi- ja naftajuhet, maagaasitrass on ca 7800 km pikkune ja naftamagistraal 2000 km pikkune. Energiakandjate transiit on Ukraina jaoks oluline tuluallikas. Samas on Ukrainat põhjendatult süüdistatud selles, et transiidiks mõeldud gaasi kasutatakse oma tarbeks, selle eest maksmata ja luba küsimata. Seetõttu on Venemaa Ukrainat korduvalt hoiatanud, et suunab energiakandjate transiidi Ukrainast mööda.

Ukraina reisijatevedu töötab dotatsioonimehhanismil - ühiskondliku transpordi piletihinnad (buss, tramm, troll, metroo, lähirongid) hoitakse kunstlikult madalal, suhteliselt lai on ka piletita sõidu õigusega isikute ring.

Kiirelt areneb digitaal-, mobiiltelefoniside, Internet ja muud sideteenused. Digitaaltelefonisidet pakkuvad Utel ja Ukrtelekom hõlmavad 95% kaug- ja rahvusvaheliste kõnede turust. Mobiiltelefonisideteenuste pakkujateks on viis suuremat ettevõtet: UMC, Life, Kyivstar GSM, Golden Telecom GSM, DCC ja Wellcom. Mobiiltelefonisidet kasutab hetkel vaid ca 80% elanikkonnast, st ca 40 mln inimest, mis näitab väga kiiret kasvu aastatel 2005-2009. Ukraina infotehnoloogia sektor areneb kiiresti. Viimased uuringud näitavad, et ca 20% elanikkonnast on olemas arvuti, 28% kasutab Internetti ja/või e-posti kas tööl või kodus. Interneti-kaubanduse arengut pidurdab vähene krediitkaardiomanike arv ning piiratud võimalused sooritada makseid Interneti teel, kuid ka see sektor areneb. Väga kiiresti on arenenud broadband- ja mobiilne internet. Arvukas tarbijaskond võimaldab pakkuda klientidele nii soodsaid hindu kui kaasaegseid lahendusi. Näiteks limiidivaba 7,2Mps kiirusega mobiilne internet maksab kliendile 10 EUR kuus. Väga tubli arengu elektroonilise info kättesaadavamaks tegemisel on teinud riigiasutused.

Teadus- ja tehnikauuringud

Teaduslikuks keskuseks on Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia, mis teostab juhtivate teadussuundade uurimiste korraldamist ja juhtimist. Akadeemia süsteemis on 170 teadusasutust, eksperimentaal-tootmisbaasi, teaduskeskust. Traditsiooniliselt on Ukraina teaduslik-tehniline potentsiaal väga kõrge, näiteks raketitehnoloogias, keemiatööstuses, metallurgias ja aparaadiehituses.

Turism

Turismisektor on viimasel ajal tunduvalt arenenud ja muutunud Ukraina majandust edasiviivaks jõuks, näiteks Taga-Karpaatia ja Krimmi Autonoomse Vabariigi eelarvetest moodustavad ca 60% laekumised turismist. Ukrainas on ca 1300 hotelli, millest paraku vaid 10% vastab rahvusvahelistele standarditele, ja ca 3300 puhke- ja tervisekompleksi, millest ca 700 ei tegutse. Turismisektoris osutatavad teenused ja ka hotellitubade kvaliteet on allpool Lääne turisti poolt oodatavat taset, kvaliteet ei vasta küsitavale hinnale. Populaarseimad sihtkohad on turistidele Kiiev (ca 35% külastajatest), Krimm (39%), Karpaatide regioon koos Lviviga (15%), Odessa. Samas on Kiiev üks vähestest suurlinnadest maailmas, kus peaaegu puuduvad rahvusvahelised hotelliketid. Kiievis opereerib Radisson SAS, kes avas oma hotelli 2005. aasta aprillis, Hyatt töötab alates 2008.a. keskpaigast ja 2009 lõpus lisandus InterContinental. Kõik eelnimetatud on esindatud Ukrainas vaid frantsiisilepingute alusel. Rahvusvaheliste hotellikettide rajamisel saavad takistusteks kohaliku omavalitsuse tasemel lokkav bürokraatia ja korruptsioon, reguleerimata maaomanduse küsimused, kapitali puudus turul, kohalike partnerite tegevuse läbipaistmatus. Ukrainas tegutseb ca 2500 turismiagentuuri, enamus neist asub Kiievis (25%), Krimmis ja Odessas.