V. ETTEVÕTLUSKESKKOND, ETTEVÕTTE ASUTAMINE

30.12.2009

1. Üldine hinnang Ukraina ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonnale

Ukraina kui investeeringute sihtriigi kasuks räägib eelkõige suur, ligi 50 miljoni elanikuga tarbijaturg, kus on arenguvõimalusi ja -potentsiaali praktiliselt kõikides majandusharudes. Samas räägivad rahvusvahelised reitinguagentuurid ja välisinvestorid Ukrainast kui keerukast ja keskmisest halvema ettevõtluskeskkonnaga paigast. Vaatamata alustatud reformidele ning väljakuulutatud välisinvesteeringute soodustamise poliitikale on Ukraina täna veel protektsionistlikku majanduspoliitikat viljelev maa, kus praktiseeritakse kodumaist tootjat ja investorit välismaisele eelistavat poliitikat. Ukraina majandus on ülereguleeritud, ülelitsentseeritud ja üleinspekteeritud. Samuti on Ukraina maksusüsteem keeruline, kuigi selles osas katsutakse üht-teist ära teha.

Doing Business 2009 andmetel on Ukraina äriajamise lihtsuse osas 181 riigi seas 145. kohal (2008. aastal oli 144.). Ukraina turule sisenemisel peab ettevõtja olema valmis Ukrainas kehtivateks käitumis- ja ärireegliteks, nagu näiteks bürokraatia, korruptsioon. Transparency International’i 2009. aasta korruptsiooniindeksi tabelis, mis hõlmab 180 riiki, on Ukraina 10-pallisel hindamisskaalal (kus 10 on korruptsioonivaba ja 0 kõige korrumpeerunum) 2,2 palliga 146. kohal.

Eelnevast hoolimata võib Ukrainat pidada huvitavaks ja perspektiivikaks piirkonnaks. Enamik maailmas tuntuid kaubamärke on Ukrainas esindatud. 2009.a. esimese 9 kuu andmetel domineerivad välisinvesteeringutest Küprose (21,3%), Saksamaa (17,1%), Madalmaade (9,9%), Austria (6,6%), Suurbritannia (6,1%), Vene Föderatsiooni (5,3%), Prantsusmaa (4,1%), Ameerika Ühendriikide (3,6%) investeeringud. Küproselt pärit investeeringute kohta peab täpsustama, et see on eelkõige Vene ja Ukraina päritolu. Enim investeeritakse järgmistesse sektoritesse: finantstegevus (21%), hulgikaubandus ja vahendustegevus kaubanduses (ca 20-25%), toiduainetetööstus ja põllumajandussaaduste töötlemine (14,8%). Enim tuleb välisinvesteeringuid järgmistesse regioonidesse: Kiievi linn (35% koguvälisinvesteeringutest), Kiievi oblast (7,6%), Dnipropetrovski oblast (7%), Donetski oblast (7%). Kõige vähem välisinvesteeringuid on saanud Zhytomyri, Rivne ja Hersoni oblastid.

Eelnevast tulenevalt tasub Eesti ettevõtjal, kes on huvitatud Ukraina turule tulekust, lisaks Kiievile uurida ka võimalusi teistes eelpoolmainitud regioonides. Lisaks Kiievile arenevad sellised miljonilinnad nagu Odessa, Dnipropetrovsk, Donetsk, Harkiv, Lviv. Teenindussektori, sh turismi arendamiseks loetakse perspektiivseteks Lääne-Ukraina Karpaatide ala ning Krimmi Autonoomset Vabariiki.

Ukraina turule tulek ja sellel püsimine eeldab põhjalikku eelanalüüsi ja kodutööd. Silmas tuleb pidada, et Ukraina tavad ja ärikultuur erinevad üsnagi palju põhja-euroopalikust mõttelaadist ning kultuurikeskkonnast. Seetõttu on nii enne Ukraina turule tulekut kui ka turul viibimise ajal soovitav juriidiline konsultatsioon kohalikku olukorda tundvalt nõustamisteenuseid pakkuvalt firmalt, kes on kursis Ukraina pidevalt muutuva seadusandlusega.

Ukraina majandusolukorra paranemisele ja vajalike reformide läbiviimisele annab lootust asjaolu, et  Ukraina liitus 2009.a. keskel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO).

Ettevõtlustegevuse puhul ei saa Ukrainas üle ka riskidest, mis võivad ette tulla. Niinimetatud tegutsemisriskid on Ukrainas suhteliselt kõrged. Samas on poliitiliste reformide teostamine aeganõudev protsess. Jätkuvalt on riigis suur bürokraatia, kuigi valitsus teeb jõupingutusi regulatiivsete normide ja protseduuride lihtsustamiseks. Jätkuvalt eksisteerib poliitiline risk, sest  koalitsioon koosneb erinevate huvidega parteidest. Kõrge on nn valitsuse efektiivsuse risk, sest administratiivse reformi teostamine on olnud aeglane, lisaks võib tulenevalt valitsuse ambitsioonikatest eesmärkidest, kuid nõrgast administratiivsest suutlikkusest tulenevalt ette tulla segadusi poliitikate väljakujundamisel. Kuna seadusandlik protsess ning kohtusüsteem ei ole sõltumatud, eksisteerib kõrge juriidiline ja regulatoorne risk: lepinguid on raske täita ning regulatsioonid on ebaselged. Kohtusüsteem on siiani läbipaistmatu, aeglane ja ebaefektiivne. Ehkki riik näitas 2004-2008 tublit majanduskasvu, inflatsioon on keskmine ning grivna on hoolimata langusest 2008.a. sügisel taas stabiilne, on olemas makroökonoomiline risk, mille põhjusteks on eelkõige majanduse suur sõltuvus üksikust vähest lisaväärtust andvast majandussektorist ja aeglasest välisotseinvesteeringute tulekust riiki. Riskifaktoriks on ettearvamatu ja läbipaistmatu maksupoliitika. Tööturu risk on väike, sest streigid ei ole tavalised. Tööseadusandlus on pigem töövõtja kui tööandja kasuks. Finantsrisk on tulenevalt vähearenenud finantsturust kõrge, pikaajaliste laenude kättesaadavus erasektorile on väga raske. Ukraina infrastruktuur vajab hädasti investeeringuid, seetõttu lisandub riskide loetelule ka infrastruktuuririsk.

2. Ettevõtte asutamine

Ettevõtlussubjektideks võivad olla kõik Ukraina ja välisriikide kodanikud ning juriidilised isikud, kui nende tegevus ei ole keelustatud seadusega. Mõne tegevusalaga (näiteks relvade müük, eriti tähtsate riigi omanduses olevate objektide valve jms) võivad tegeleda vaid riiklikud ettevõtted. Mitmed tegevusalad nõuavad ettevõtluse alustamiseks tegevuslubasid, näiteks: meditsiiniteenused, relvatootmine, väärismetallide kaevandamine ja töötlemine, informatsiooni tehnilise kaitsega tegelemine, finantsteenuste osutamine, intellektuaalse omandiga tegelemine, tööjõu vahendamine välismaale, ehitus- ja arhitektuuritegevus, telekommunikatsiooniteenuste osutamine, turismindus, elektroenergeetika ja tuumaenergia kasutamine. Ukrainasse investeerimisel tuleb välisinvesteering registreerida kohalikus omavalitsuses (oblasti-, linnaadministratsioonis) 3 tööpäeva jooksul peale registreerimiseks vajalike dokumentide esitamist. Kui välisinvesteering ei ole registreeritud, võib hilisemal investeeringust saadud tulude väljaviimisel riigist tekkida probleeme. Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping.

Lubatud on kõik ettevõtlusvormid vastavalt ettevõtja valikule. Välisinvestorite poolt eelistatuimateks on aktsiaselts (kas ühisettevõte või 100%-liselt kuuluv), piiratud vastutusega osaühing või esindus. Esindus võib tegeleda ettevõtet tutvustava või mõne muu ettevalmistava tegevusega. Ukraina ettevõtte aktsiaid võib välisriigi residendile üldiselt piiranguteta müüa.

Ettevõtluse riiklik registreerimine

Alates 01.07.2004 kehtib seadus Nr 755-IV “Juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate riiklikust registreerimisest”. Juriidilise isiku (nii residendid kui ka mitteresidendid) staatusega äriühingud ning füüsilisest isikust ettevõtjad registreerib riiklik registraator kohalike valitsusorganite (st linnavalitsus, kohalik omavalitsus) juures, kus asub juriidilise isiku asukoht või füüsilisest isikust ettevõtja resideerimiskoht. Riikliku registraatori ülesandeks on juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimine, juriidilistele isikutele nimede reserveerimine, registreerimiskaartidel oleva info edastamine erinevatele riigiasutustele, registreerimiskaartide loomine ja säilitamine, registreerimiskaartide sertifikaatide täitmine ja väljastamine Ühtsest Registrikeskusest, juriidiliste isikute asutamisdokumentides tehtavate või füüsilisest isikust ettevõtjate andmete muudatuste registreerimine, jne. Registreerimiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

• nõuetekohaselt täidetud registreerimiskaart, mis on aluseks riiklikule registreerimisele;
• juriidilise isiku asutajate või nende volitatud isiku otsus juriidilise isiku asutamise kohta;
• asutamislepingu kaks koopiat;
• riigilõivu tasumist tõendav dokument (summa määratakse vastavalt ettevõtte vormile, ehk siis  ametlikult kehtestatud miinimumpalga korrutis);
• juriidilise isiku puhul, mis asutatakse välisriigi juriidilise isiku poolt, on vajalik legaliseeritud või apostilliga kinnitatud väljavõte kaubandusregistrist, pangast või kohturegistrist, et tõendada juriidilise isiku registreerimist asukohariigis.

Vajadusel võidakse nõuda veel järgmiseid dokumente:

• nime reserveerimise tõend;
• Monopolivastase Komisjoni luba;
• asutamiskapitali fondi eelmakset tõendav dokument;
• aktsiate märkimise tunnistus;
• jms.

Eelpool nimetatud dokumendid peavad olema ukraina keeles, nende väljastamise kohas notariaalselt tõestatud ja legaliseeritud Ukraina konsulaaresinduses või kinnitatud apostilliga (kui Ukraina rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti). Eesti puhul legaliseerimist ei nõuta, kuna Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud õigusabi leping. Registreerimiseks esitatavad dokumendid peavad vastama nõuetele, vastasel juhul registreerimisprotseduuri ei alustata. Registreerimiseks esitatavate dokumentide aktsepteerimisel teeb riiklik registraator dokumentide esitamise kuupäevaga märke, saadab kinnituse registreerimisavalduse esitajale ning alustab registreerimisprotseduuri. Seadus näeb ette registreerimisprotseduuri lõpetamise 3 tööpäeva jooksul, kuid tegelikkuses võib registreerimisprotseduur märksa pikemaks venida. Riiklik registraator on kohustatud juriidilise isiku registreerimisest (sh registreerimiskaardil olevad andmed) teatama Statistikaametile, Maksuadministratsioonile, Pensionifondile ja sotsiaalkindlustusfondidele, teatamine on aluseks juriidilise isiku nimetatud riigiametite registritesse kandmiseks. Juriidilise isiku asutamisdokumentidesse muudatuste tegemisel tuleb teostada sarnane protseduur muudatuste registreerimiseks.

Esinduse registreerimine

Välisriigi juriidilise isiku esinduse registreerimine toimub Ukraina Majandus- ja Euroopa Integratsiooni ministeeriumis. Esitada tuleb järgmised dokumendid:

• majandusministrile adresseeritud, ettevõtte juhi allkirja ja templiga varustatud avaldus esinduse registreerimiseks, kus on ära toodud ettevõtte nimi; juriidiline aadress; telefoni- ja faksinumber; linn, kus esindus avatakse, koos tulevase aadressiga; esinduses tööle hakkavate välisriigi kodanike arv; ettevõtte tegevusalad; esinduse avamise eesmärk ja tegevusalad;
• väljavõte selle riigi ettevõtteregistrist, kus esinduse emaettevõte on ametlikult registreeritud;
• ettevõtet teenindava panga tõend koos pangaarve numbriga;
• konkreetse isiku nimele vormistatud volitus Ukraina territooriumil esindusfunktsioonide täitmiseks.

Juhul kui Ukrainas välisriigi juriidilise isiku esindusfunktsioone täitev isik ei viibi pidevalt Ukrainas, on soovitav nimetatud isiku nimele vormistatud volituses sätestada teatud funktsioonide edasi delegeerimine, et ei tekiks probleeme näiteks pangaoperatsioonide sooritamiseks vajalike allkirjade andmisega jms.

Eelpoolnimetatud dokumendid peavad olema ukraina keeles, nende väljastamise kohas notariaalselt tõestatud ja legaliseeritud Ukraina konsulaaresinduses või apostilliga kinnitatud (kui Ukraina rahvusvaheliste lepingutega ei ole ette nähtud teisiti). Eesti puhul legaliseerimist ei nõuta, kuna Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud õigusabi leping. Esinduse registreerimistasu on 2500 USD, mis tuleb maksta Majandusministeeriumi pangaarvele. Seadusandluse alusel on esinduse registreerimise tähtajaks 60 tööpäeva alates dokumentide esitamise kuupäevast. Ühe kuu jooksul peale registreerimistunnistuse saamist tuleb esindus registreerida kohalikus maksuadministratsioonis.

3. Müümine Ukraina turul

Ukraina tarbijate harjumust iseloomustab kaks vastandlikku suhtumist: pooldavalt suhtutakse Lääne päritolu toodangusse (eelkõige olmeelektroonika, autod, kosmeetika) ja samas valitseb arvamus, et mõned Ukraina tooted on Lääne omadest parema kvaliteediga (eelkõige toiduained ja alkohoolsed joogid). Viimatinimetatu põhjuseks on kahtlast päritolu (tihti tuntud kaubanimega võltsitud toodang) ja kehva kvaliteediga imporditud tooted. Ukraina tarbija on arvamusel, et kõrge hind tagab alati ka toote kõrge kvaliteedi, mida kahtlase päritoluga toodete müüjad kipuvad ära kasutama. Oma tootele hinna määramisel peab arvestama ka kohaliku elanikkonna ostujõudu. Ukraina majandusministeeriumi andmetel on kuusissetulek per capita ca 240-270 USD, samas on tegelik kuusissetulek riigis levinud varimajanduse tõttu suurem. Arvestada tuleb ka sellega, et paljudel on oma põllulapike, kust saab söögiks vajalikku ja jääb üle ehk müümisekski.

Ukraina turule müümisel on oluline nö õige agendi või levitaja valik: enne pikaajalise leppe sõlmimist on soovitav eelnevalt põhjalikult tundma õppida oma äripartnerit ja tema äritegevust.

Kiievi linn ja regioon on erineva toodanguga suhteliselt hästi varustatud, potentsiaaliga eksporditurud on Dnipropetrovski, Donetski, Harkivi, Zaporizhzhya, Odessa ja Lvivi regioonid.

4. Reklaamimine

Ukrainas on üle 300 reklaamiagentuuri. Reklaami esitamine televisioonis on tõusuteel ning seda peetakse üheks paremaks reklaamimise meetodiks. Viimaste küsitluste järgi on nö televisioonikanalite reklaamiedetabelis neli kanalit: Inter, 1+1, ICTV ja Ukraina Televisioon (UT-1). Arenevad kommertstelejaamad, mida kasutatakse samuti reklaamimiseks. Televisioon ja raadio kokku moodustavad kokku ca 64% reklaamiturust, ajalehereklaam ca 14%. Järjest enam kasvab internetireklaamiturg. Reklaam Ukrainas peab olema ukraina keeles. Võõrkeelsed ja mitte-kirillitsas kirjutatud kaubamärgid on samuti lubatud. Reklaamiturgu reguleerivad institutsioonid on Ukraina Riiklik Antimonopolikomitee, Riiklik Informatsioonipoliitika Komitee, Riiklik Raadio- ja Televisioonikomitee, Riiklik Standardiseerimise, Metroloogia ja Sertifitseerimise Keskus.

5. Riiklikud tellimused

Riiklikud tellimused toimuvad riigihanke vormis. Riigihangetega tegeleb Rahandusministeeriumi alluvuses Riigihangete Infoportaal, vt. http://zakupivli.minfin.gov.ua/en/reglam.html. Hanked ei ole alati läbipaistvad, tihti puudub eelnev informatsioon reeglite ja tingimuste kohta, olulised on isiklikud kontaktid ning erinevate huvigruppide huvid, seda eriti regionaalsel tasandil.

6. Erastamine

Kuigi erastamisseadus sätestab muuhulgas läbipaistvad erastamisreeglid ja finantsnõunike kaasamise erastamisega tegeleva Ukraina Riigivarafondi juurde, ei ole erastamisprotsess tegelikkuses kuigi läbipaistev. Erastamiskonkursid lõpevad enamasti mitteväljavalituks osutunud pakkuja poolse taotlusega kuulutada konkurss kehtetuks. Välisfirmade osalust piiratakse mitmete strateegiliste ettevõtete (raadio, televisioon, energia, kindlustus) erastamisel. Vaid 2001. aastat võib pidada edukaks ja rahvusvahelistele normidele vastavaks erastamisaastaks, kui erastati 6 elektrienergia jaotusettevõtet (Oblenergo). 2002. aastat aga võib pidada Ukraina Riigivarafondi jaoks väga ebaõnnestunud aastaks, sest enamiku suurte energia- ja telekommunikatsiooniettevõtete erastamine tühistati ning fond sai erastamisest paanitud 1 miljardi USD asemel vaid 113 miljonit USD. 2004. aasta erastamistulemused ületasid prognoositut 80%: Ukraina Riigivarafond kandis riigieelarvesse erastamisest saadud summadena 9,582 mld UAHi (ca 21,5 mld krooni). Samas peab märkima, et nii mõnegi erastatud objekti puhul on seatud kahtluse alla erastamisprotsessi seaduslikkus. 2005. aastal saadi erastamisest 4,9 mld UAHi (ca 11 mld krooni). Erastamisele kuuluvate ettevõtete nimekirja võib leida Riigivarafondi veebilehelt http://www.spfu.gov.ua/eng/

7. Intellektuaalse omandi õiguste kaitse

Ukraina intellektuaalse omandi õiguste kaitse on suhteliselt nõrk, kuigi Ukraina on World International Property Organisation’i (WIPO) liige, ühinenud mitmete intellektuaalse omandi õiguste kaitse alase lepinguga ja vastu võtnud mitmeid sellealaseid siseriiklike seadusi. Olemasolevate seaduste rakendamine on Ukrainas probleemiks. Ukraina on küll teinud edusamme illegaalse tootmise lõpetamise osas, kuid on siiani suurimaks Venemaa piraattoodangu transiidiriigiks Euroopasse. Ka kaubamärgi vargus on tuntud probleem nii kodumaistele kui ka välisfirmadele. 2005. aasta suvel võttis Verhovna Rada vastu seadusemuudatused, millega viidi kriminaalkoodeksisse sisse säte, mis näeb ette kriminaalvastutust laserplaatide illegaalse toomise ning levitamise korral. Seoses astumisega WTO-sse täiustas Ukraina veelgi vastavat seadusandlust. Korrakaitseorganid on aktiivselt piiranud piraattoodangu müüki.

8. Tööloa taotlemine

Tööloa andmisega välisriigi kodanikele tegeleb Ukraina Tööministeeriumi Riiklik Tööhõivekeskus ning tööloa andmise protseduuri reguleerib 04.02.1994. a seadus nr 3929-XII “Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õiguslikust staatusest”. Ukrainas töötada soovival välisriigi kodanikul tuleb tööluba taotleda konkreetsele ametikohale konkreetses ettevõttes, institutsioonis või organisatsioonis, üldiseid töölubasid ei väljastata. Tööluba väljastatakse kuni 1-aastase kehtivusajaga. Kehtivusaega on võimalik pikendada juhul, kui Tööhõivekeskusele esitatakse vastav taotlus 1 kuu enne tööloa kehtivusaja lõppu.

Tööhõivekeskusele esitatakse tööloa saamiseks järgmised dokumendid:

1. avaldus (standardvormi ei ole);
2. põhjendus, miks just konkreetse isiku (ja mitte Ukraina kodaniku) tööle võtmine on oluline, ning isiku majutamis- ja töötingimused;
3. Ukraina juriidilise isiku (st tööandja) põhimääruse ja registreerimistunnistuse koopiad;
4. välisriikide kodanikest töövõtjate nimekiri, mis sisaldab isiku nime, sünniaega, passi numbrit, ametikohta ja sugu;
5. töölepingu (projekti) koopia;
6. volitus (või muu sarnane dokument), mis tõestab tööandja esindaja volitusi esindamaks tööandjat tööhõive ametkonna ees;
7. töövõtja haridust ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad;
8. vastava lõivu maksmist tõendav dokument;
9. maksuadministratsiooni tõend maksude tasumise kohta ettevõtte poolt.

Tööloa läbivaatamise eest makstava lõivu suurus on 170 UAHi (ca 410 krooni). Tööhõivekeskus teeb otsuse tööloa väljastamise kohta 30 päeva jooksul alates avalduse saamise päevast. Tööloa väljastamisest võib keelduda järgmistel juhtudel:

1. dokumentatsioon sisaldab sätteid, millega rikutakse Ukraina seadusandlust või sõlmitud lepinguid;
2. tööleping sisaldab tingimusi, mis on halvemad sarnasel ametikohal töötavate Ukraina kodanike tingimustest (väga harv juhus);
3. välisriigi kodanik või tööandja esitasid valeinformatsiooni või võltsitud dokumendid;
4. välisriigi kodanik plaanib täita ametikohta või teostada tegevust, mis on Ukraina seadusandluse järgi seotud Ukraina kodakondsuse olemasolu tingimusega;
5. on tõestatud, et välisriigi kodanik on rikkunud Ukrainas viibimise ajal Ukraina seadusandlust;
6. Ukraina viisa andmisest keeldumisest ei ole möödunud ühte aastat.

Tööloata töötamine toob kaasa trahvi ettevõttele ja isiku võimaliku väljasaatmise riigist kas oma või ettevõtte kuludega.

Kuna pealtnäha lihtne tööloa taotlemise protseduur on praktikas keeruline, siis on soovitatav pöörduda mõnda õigusteenust osutavasse firmasse, kes on kursis, kuidas asju ajada. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et Ukraina seadusandlus muutub suhteliselt tihti, nii et seda enam võiks Ukrainas töötamiseks tööluba taotlev isik pöörduda vastavat teenust osutavasse firmasse.