VI. MAKSUSTAMINE JA TOLLIPOLIITIKA

30.12.2009

Ukraina maksusüsteemi loetakse üheks põhiliseks teguriks, mis takistab välisinvesteeringute tegemist Ukrainasse. Maksusüsteem on keeruline ning seda muudetakse pidevalt. Juba mõnda aega on üritatud maksusüsteemi korrastada. Alates 01.01.2004 kehtib uus tollikoodeks, mis peaks vastama GATT/WTO standarditele.

Ukrainas on järgmised riiklikud maksud ja maksed:

• käibemaks;
• ettevõtte kasumimaks;
• füüsilise isiku tulumaks;
• kinnisvaramaks;
• maamaks;
• transpordivahendite maks;
• tööndusmaks;
• riigieelarvest teostatavate geoloogiliste uurimuste maks;
• loodusvarade erikasutamise maks;
• keskkonnareostusmaks;
• fikseeritud põllumajandustegevuse maks;
• makse Tšernobõli tuumajaama katastroofi fondi;
• kohustusliku sotsiaalkindlustuse makse;
• kohustusliku pensionikindlustuse makse;
• makse Riiklikusse Innovatsioonifondi;
• aktsiisimaks;
• tollimaks;
• riigilõiv.

Ukrainas on järgmised kohalikud maksud ja maksed:

• reklaamimaks;
• kommunaalmaks;
• hotellimaks,
• parkimistasu;
• tasu turul kaubitsemise eest;
• korteriorderi väljastamise maks;
• kuurordimaks;
• tasu osalemise eest hipodroomivõistlustel;
• tasu võidult hipodroomil;
• tasu osalemise eest totalisaatorimängus hipodroomil;
• tasu kohaliku sümboolika kasutamise eest;
• tasu filmi- või televõtete läbiviimise eest;
• tasu oksjoni, konkursi korras teostatava müügi või loterii läbiviimise eest;
• transpordivahendimaks piiriäärsete regioonide läbimise eest välisriiki sõidul;
• tasu kaubandus- ja teenindusobjektide asutamiseks;
• tasu koera pidamise eest;
• tasu ekskursiooni eest turistidele.

1. Ettevõtte kasumimaks

Maksusubjektiks on:

• ettevõtlussubjektid, eelarvelised asutused, pangad (välja arvatud Ukraina Rahvuspank ja selle filiaalid), rahvusvahelised organisatsioonid, mis ei oma rahvusvaheliste lepingute alusel immuniteete ning diplomaatilisi privileege;
• mitteresidendid, kes teostavad ettevõtlust alalise esinduse või filiaali kaudu Ukrainas;
• mitteresidendid, kes saavad kasutustasu, intresse, dividende jms Ukraina residentidelt;
• Ukraina residendid.

Juriidilised isikud maksavad oma äritegevusest saadud tulult, millelt arvestatakse eelnevalt maha seadusega lubatud kulud, ettevõtte kasumimaksu määraga 25%. Kehtestatud on järgmised kinnipeetava maksu määrad: dividendid, rojaltid ja intressid maksustatakse 15%, rahvusvahelistelt veostelt saadud tulu 6%, intressid teatavatelt riiklikelt väärtpaberitelt 0% ning muu Ukrainast saadud kaudne tulu 15% kinnipeetava maksuga. Kindlustuspreemiatelt saadud tulu maksustatakse määraga kas 0% või 15%, tulu reklaamiteenuste osutamiselt määraga 20%. Dividendidena jaotatavat kasumit maksustatakse kui ettevõtte kasumit (25%) ja kui aktsiaomaniku tulu (25%). Samas on võimalik aktsiaomaniku tulult makstava maksu krediteerimine dividendidena jaotatavalt kasumilt makstava maksu suhtes, nii et kokkuvõttes makstakse vaid üks ettevõtte tulumaks. Välismaale makstavad dividendid maksustatakse 15% kinnipeetava maksuga.

Kui on tegemist Eesti residendiga, kes teostab äritegevust läbi esinduse või filiaali Ukrainas, millel ei ole juriidilise isiku staatust, siis reguleerib lisaks siseriiklikule seadusandlusele maksustamist ka Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping, millega võib olla sätestatud Ukraina siseriiklikust seadusandlusest erinev maksustamine, eriti kinnipeetava maksu osas.

Praegu kehtiv maksuseadusandlus näeb ette ka nn ühtset maksustamist, mida saavad kasutada füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad teatud ettevõtlusliikidega (näiteks arhitekti-, audiitor-, konsultatsiooni-, müügitegevus), kelle palgatud töötajate arv ei ületa 10 ning teenuste või kaupade müügi käive ei ületa 500’000 UAHi. Igakuise ühtse maksu suuruse määrab kohalik omavalitsus ning see jääb vahemikku 20-200 UAH. Ühtse maksu maksja peab tasuma makseid pensionifondi ja maamaksu. Ühtse maksu maksjal on kohustus esitada tuludeklaratsioon.

2. Käibemaks

Käibemaksuga maksustatakse kaupade, teenuste müüki Ukraina tolliterritooriumil; kaupade, teenuste importi Ukraina tolliterritooriumile; kaupade, teenuste eksporti väljapoole Ukraina tolliterritooriumi. Käibemaksumääradeks on 20% kaupade ja teenuste müügi puhul Ukraina tolliterritooriumil või impordi puhul tolliterritooriumile ning 0% kaupade ja teenuste ekspordi puhul. 0%-määr on lisaks kehtestatud veel teatud põllumajandussaaduste müügile, kodumaise laevaehituse arendamiseks imporditud materjalidele ja seadmetele (kuni 2005. aastani), keemia- ja sõjatööstuse teatud toodete arendamiseks imporditud materjalidele ja seadmetele (kuni 2010. aastani), kodumaise autotööstuse arendamiseks imporditud kaupadele ja kodumaiste autode ning varuosade ekspordile (kuni 2008. aastani), Krimmi tervisekeskustes müüdavatele teenustele (kuni 2005. aastani) jne. Nimekirja kaupadest ja teenustest, mis ei ole käibemaksuga maksustatavad või millele rakendatakse 0% maksumäära, muudetakse pidevalt.

Juriidilisel isikul või füüsilisest isikust ettevõtjal tekib käibemaksukohustus juhul, kui käive ületab viimase 12-kuulise perioodi jooksul 300’000 UAHi. Käibemaksukohustuslaseks tuleb registreeruda isiku asukohajärgses maksuadministratsioonis. Praktikas saab välisriigi juriidiline isik end käibemaksukohustuslaseks registreerida juhul, kui tema äritegevus toimub Ukrainas asuva filiaali (püsiva tegevuskoha) kaudu. Isik võib käibemaksukohustuslaseks registreeruda ka vabatahtlikult, st kui käive ei ületa 12-perioodi jooksul 300’000 UAHi.

3. Aktsiisimaks

Ukrainas on neli aktsiisimaksuga maksustatavat kaubakategooriat: alkoholi-, tubaka-, naftatooted ja mootorsõidukid. Aktsiisimaksu määr on vahemikus 10-300% deklareeritud tolliväärtusest ning tihti sõltub määr asjaolust, kas vastavat toodet Ukrainas toodetakse või mitte. Aktsiisimaksu määra väljendatakse protsendina deklareeritud tolliväärtusest, pluss tollimaks ja -makse, mida makstakse imporditava kauba eest. Makse teostatakse Ukraina rahvusvääringus (v.a. mootorsõidukid) makse sooritamise päeval kehtiva Ukraina Rahvuspanga vahetuskursiga. Mootorsõidukite aktsiisimakse on enamasti €/mootori võimsuse cm³.

4. Maamaks

Maamaksu makstakse omanduses või renditud maalt, maksustamise aluse annab vastav kanne maakatastrisse. Maamaksu määr sõltub konkreetsest piirkonnast ja maa kasutuseesmärgist (st põllumajanduslik või mittepõllumajanduslik kasutamine).

Samas peab märkima, et vastavalt Ukraina maakoodeksile, mis jõustus 01.01.2002, saavad välismaalased Ukrainas osta maad, kui sellel maatükil asub välismaalasele kuuluv kinnisvara. Põllumajandusliku otstarbega maad Ukrainas välismaalased osta ei saa, seda võib omada erapõllumajanduslikuks tegevuseks vaid renditingimustel. Põllumajandusliku maa ostule/müügile on kehtestatud moratoorium , hetkel kuni 01.01.2010. Nimetatud moratooriumi on viimastel aastatel iga 6 kuu tagant pikendatud.

5. Füüsilise isiku tulumaks

Maksuaastaks on kalendriaasta ja maksumäär on 13%. Ukraina residendid maksavad tulumaksu oma ülemaailmselt tulult. Mitteresidendist füüsiline isik tasub 15% tulumaksu tulult, mis on saadud Ukraina allikatest. Eesti ja Ukraina vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping, milles võib teatud juhtudel olla sätestatud Ukraina siseriiklikest seadustest erinev Eesti residendi maksustamine.

Lisainfot maksustamise küsimuses leiab Ukraina Maksuadministratsiooni veebilehelt: http://www.sta.gov.ua/control/en/index, samuti PriceWaterhouseCoopers’i veebilehelt http://www.pwc.com/ua/en/index.jhtml.

6. Tollipoliitika

Ukrainas eristatakse kahte tüüpi tollimaksu tariife: soodustollitariif, mida rakendatakse enamsoodustusrežiimiga riikidest ja arenenud tööstusriikidest (sh Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Kanada) imporditavale kaubale, ning täistollitariif. Rakendatav tariifimäär sõltub tihti sellest, kas imporditava tootega sarnast toodet Ukrainas toodetakse või mitte. Kui sarnast toodet valmistatakse ka Ukrainas, siis võidakse rakendada kõrgemat tariifimäära, sest Ukraina kaitseb kodumaist tootjat. Tollimaksumäärad on vahemikus 2-50%, enamik määrasid jääb vahemikku 5-20%.

Alates Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga 01.05.2004 rakendatakse Eesti kaupadele Euroopa Liidu ning Ukraina Partnerlus- ja Koostöökokkuleppes kokku lepitud tollimaksumäärasid (soodustollitariifid). Alates 2004. aasta jaanuarist on Eesti ettevõtjale avatud Euroopa Komisjoni “Turu juurdepääsu andmebaas” (Market Access Database), mis on ligipääsetav Internetist aadressil http://mkaccdb.eu.int.

Kauba tolliväärtuse arvestamine Ukrainas vastab rahvusvahelistele standarditele (müügihind, transpordikulud, kindlustus, ladustamise kulu, jms). Olemas peavad olema kuludokumendid, mis võimaldavad tolliametnikul kauba tolliväärtust kindlaks teha. Juhul, kui ei ole kuludokumente, kasutab Ukraina Tolliteenistus võrdluseks kauba päritoluriigi sarnaste kaupade või teenuste hindu.

Impordilitsentse vajavad järgmised kaubad: põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, ravimid, veterinaarias kasutatavad ravimid, kosmeetika, hügieenitooted, relvad, audiotootmises kasutatavad matriitsid, osoonikihti kahjustavaid aineid sisaldavad tooted. Enamik impordilitsentsidest väljastab Majandus- ja Euroopa Integratsiooni Ministeerium. Relvade impordilitsentse väljastab Siseministeerium. Sõltuvalt kaubast on litsentse väljastavateks ametiasutusteks veel Põllumajandusministeerium, Riiklik Kemikaalide Komisjon, Keskkonnaministeerium, Tervishoiuministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium. Litsentsi väljastamiseks on vaja esitada lepingu koopia ja impordisertifikaat.

Strateegiliste ja kahesuguse kasutusega kaupade sisse- ja väljavedu ning transiiti administreerivad valitsuse ekspordikontrolli poliitika komisjon ja Derzheksportkontrol (Riiklik Ekspordikontrolli Teenistus, www.dsecu.gov.ua). Ekspordikontrolli alast infot saab Ukraina Eritehnoloogiate, -masinate ja -materjalide Ekspordi ning Impordi Keskusest.

Vastavalt rahvusvahelisele praktikale teostatakse imporditavatele/eksporditavatele kaupadele tolli- ja piirikontrolli. Ukrainas on 70 tolliprotseduure teostavat punkti - kõigis rahvusvahelistes sadamates, rahvusvahelistes (ja ka mõningates sisemaistes) lennujaamades, raudtee- ja maantee piiripunktides. Iga punkt katab teatud geograafilist piirkonda. Kuna tollioperatsioonide teostamine võib osutuda pikaks protseduuriks, siis on soovitav kaupade kindlustus ja valve kuni nende sihtpunkti jõudmiseni.

Ukraina Tolliteenistusele peavad esitamiseks valmis olema kaubadokumendid:

• allkirjastatud leping;
• tollideklaratsioon kauba kirjelduse, väärtuse ja maksetingimustega (st sularaha, pangaülekanne, barter vm) ning tarnetingimustega; kui makse teostati panga kaudu, siis peab olema lisatud panga nimi, aadress ja arveldusarve number;
• impordilitsents, kui nõutakse;
• relvade, laskemoona, lõhkeainete või mürkainete impordil on vajalik Siseministeeriumi kirjalik luba;
• elektrooniliste ja raadioseadmete ning kõrgsagedusseadmete impordil on vajalik Riikliku Telekommunikatsioonikomitee kirjalik luba;
• ravimite ja ravimipreparaatide ning ioniseerivate radiatsiooniallikate impordil on vajalik Tervishoiuministeeriumi kirjalik luba.

Välisfirmade ja esinduste poolt näitustele toodava kauba kohta kehtivad ajutise sisseveo reeglid. Ajutiseks sisseveoks loetakse näitustel, laatadel, kaubandusesitlustel esitletavate välisfirmadele kuuluvate kaupade ajutist importi, kusjuures kaubad peab peale esitluste lõppu vastavasse riiki tagasi viima. Ajutise sisseveo puhul võivad esitletavad/esitletud kaubad riiki jääda üheks aastaks alates tollideklaratsiooni esitamise kuupäevast. Vajaduse korral on kauba riigis viibimise aega võimalik pikendada.

7. Sertifitseerimine

Imporditavad kaubad peavad läbima sanitaar-, veterinaar-, radioloogilise ja ökoloogilise kontrolli. Ukraina sertifitseerimissüsteem on suhteliselt keeruline: sertifitseerimisasutused tegutsevad kui iseseisvad (tihti monopolistlikud) kasumit teenivad üksused, paljud tooted vajavad mitmeid sertifikaate mitmetelt üksustelt kohalikul või regionaalsel tasemel. Kohustusliku sertifitseerimise peab läbima kahes asutuses: Ukraina Tervishoiuministeeriumis ja Ukraina Riikliku Standardiseerimis-, Sertifitseerimis- ja Metroloogiakomitees. Vt. täpsemat infot http://www.dssu.gov.ua/control/en/publish/article/main?art_id=87434&cat_id=87301.

Ukrainas tunnistatakse kahte sorti sertifikaate:

• Ukraina Riikliku Standardiseerimis-, Sertifitseerimis- ja Metroloogiakomitee (DerzhStandard) poolt väljastatav välisriigis välja antud sertifikaati tunnistav sertifikaat;
• kauba sertifitseerimisel väljastatav Ukraina üksuse vastavussertifikaat.

Välisriigi sertifitseerimisasutuse poolt välja antud sertifikaati tunnistatakse Ukrainas vaid juhul, kui on vastav rahvusvaheline leping, milles Ukraina on osapooleks. Eesti ja Ukraina vahel vastavat kehtivat lepingut ei ole, seetõttu peavad Eesti päritolu kaubad läbima nõutava testimise. Sertifikaadi saamiseks tuleb DerzhStandard’ile esitada väljaspool Ukrainat välja antud järgmised dokumendid, mis tõestavad kauba vastavust teatud nõuetele:

• avaldus imporditava kauba sertifitseerimiseks;
• vastavussertifikaat;
• tootmise standardid (tehnilised tingimused) ja sertifitseerimisprotseduurid;
• testimist teostanud labori akrediteerimissertifikaat;
• testimistulemuste protokoll;
• kvaliteedikontrolli sertifikaat;
• päritolusertifikaat.

DerzhStandard on loonud 96st sertifitseerimisüksusest ja testlaborist (keskusest) koosneva võrgustiku üle Ukraina. Ta rakendab tootmise sertifitseerimisel rahvusvahelist standardiseeriat ISO-9000. Kuna iga keskus teostab vaid teatava toote testimist, siis on soovitav enne kontakti võtta DerzhStandard’iga.

Muudatused standardimissüsteemis seoses Ukraina astumisega WTO-sse.

Ukraina võttis liitudes WTO-ga kohustuse viia oma standardisüsteem vastavusse rahvusvaheliste normidega 01.01.2012. Selle ajani toimub etapiviisiline üleminek, kus igal aastal muudab Ukraina teatud sektori kaupade standardimist ja sertifitseerimist puudutavat korda. 2009.a. jooksul on oluliselt lihtsustunud sertifitseerimise kord - vähenenud on kaupade nimekiri, mis kuuluvad kohustuslikule sertifitseerimisele. Paranenud on ka infojagamine Ukraina Standardiameti poolt. Samas on seoses majanduskriisiga suurenenud Ukraina tootjate (eriti toiduainete, ravimite jms osas) surve riigile kehtestamaks uusi meetmeid, mis läbi täiendava sertifitseerimise piiraksid välisfirmasid või importööre.

8. Valuutakontroll

Vastavalt üldistele välisvaluuta kohta kehtivatele reeglitele, mis on kohustuslik kõigile Ukraina residendist majandusüksustele, kuulub 50% “kõvast” valuutast, mis saadi kaupade või teenuste müügist, kohustuslikule müügile (st grivnadesse vahetamisele) pankadevahelisel valuutaturul. Ukraina grivna (UAH) on piiratud konverteeritavusega. Residendid ja mitteresidendid võivad pankades omada “kõva” valuuta ja UAH-arveid ning võivad valuutat importida ja konverteerida vastavalt Ukraina Rahvuspanga kehtestatud protseduuridele. Välisvaluutas tehtud ülekanne välismaale nõuab individuaalset Ukraina Rahvuspanga litsentsi. Esinevad ka erandid, kuid ülekanne nõuab sellegipoolest dokumentaalset tõestamist, mis põhjusel ülekanne tehakse (näiteks laenulepingu alusel intresside tasumine, tehtud välisinvesteeringult saadud tulu ülekandmine).