Eesti ja Ukraina

05.12.2011

Ukraina tunnustas Eesti Vabariiki 26. augustil 1991 ning diplomaatilised suhted kahe riigi vahel sõlmiti 4. jaanuaril 1992. Ukraina suursaadik Eestis on Viktor Kryzhanivsky, kes andis oma volikirja president Toomas Hendrik Ilvesele üle 27. jaanuaril 2011. Eestit esindab Ukrainas suursaadik Lauri Lepik.

Eesti ja Ukraina suhted on väga head ning paljudes valdkondades tehakse tihedat koostööd. Ukraina on Eesti välispoliitika prioriteetseks riigiks ja Eesti toetab järjekindlalt Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga. Ukraina on üheks Eesti arenguabi prioriteetsest sihtriigist 2011-2015. Samuti on viimasel ajal hoogustunud kahe riigi koostöö Krimmis, mille üheks põhjuseks seal asuvad Eesti külad, mis 2011. aasta septembris tähistasid 150. aastapäeva.

Ukraina ja Eesti vahel toimub tihe koostöö nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka ametkondade tasandil. Toimunud on mitmed kohtumised ja vastastikused visiidid. 2010. a. alustas tööd valitsustevaheline komisjon, mille eesmärgiks on arutada kahepoolset koostööd majanduse, hariduse, tehnoloogia ja teaduse valdkonnas vastavalt 2008. aastal jõustunud kokkuleppele. Lisaks valitsustevahelisele koostööle on hoogustamas ka regioonidevaheline koostöö.

Viimastel aastatel on tihenenud parlamentide vaheline koostöö. Riigikogus on moodustatud Eesti-Ukraina parlamendirühm ja analoogne sõprusrühm tegutseb ka Ukraina parlamendis. 2002. a. detsembris külastas Eestit esmakordselt Ukraina parlamendi esimees Volodymyr Lytvyn ja Riigikogu esimees Ene Ergma viibis vastuvisiidil 2003.a..

Olulisemad visiidid

Lepinguline baas

Esimene Eesti ja Ukraina vaheline leping sõlmiti 25.11.1921. alates 1991. aastast on Ukraina ja Eesti vahel sõlmitud 17 valitsustevahelist lepingut, mis on kujundanud tugeva baasi kahepoolsete suhete edukaks arenguks. Siia lisanduvad mitmed kahepoolsed koostöölepped erinevate ametiasutuste vahel.

Majandussuhted

Liitudes Euroopa Liiduga 01.05.2004 võttis Eesti üle Euroopa Liidu poolt sõlmitud lepped kolmandate riikidega, nende hulgas Ukrainaga. Alates 01.05.2004 reguleerib Eesti ja Ukraina vahelisi kaubandussuhteid Euroopa Liidu ning Ukraina vahel sõlmitud Partnerlus- ja Koostöölepe. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina Ministrite Kabineti vahelise majandus-, tööstus-, teadus-, ja tehnilise koostöö kokkulepe jõustus 24.09.2008.a. 2010. aastal taaskäivitus Eesti-Ukraina valitsustevaheline kaubandus-, majandus-, teadus- ja tehnikaalane koostöökomisjon (VVK), mille esimene istung toimus novembris 2010 Tallinnas ning teine istung toimus detsembris 2011 Kiievis.

Arvestades Eesti ettevõtete huvi kasvu Ukraina vastu ning Ukrainas elavate-töötavate ning Ukrainat tihti külastavate eestlaste arvu suurenemist jätkab Eesti saatkond koostöös EAS-iga viimaste hõlmamist ning toetab nende läbikäimist. 06.03.2009.a. asutasid 18 Eesti ettevõtet ja eraisikut saatkonna ja EAS-i esinduse initsiatiivil Eesti Äri Assotsiatsiooni Ukrainas (tegevusnimega EBAU). EBAU eesmärgiks on edendada ja arendada majandus-kaubandus-suhteid Eesti ja Ukraina ametiliitude, firmade ja üksikisikute vahel ning muid tegevusi, mis lähtuvad liikmete huvidest ning vastavad Eesti ja Ukraina seadusandlusele ja headele tavadele.

KAUBAVAHETUS

Ukraina on Eestile oluline kaubandus-majanduspartner ning Eesti kaupadel ja teenustel on Ukrainas hea maine. Ukraina on Eesti ekspordipartnerite hulgas 18. kohal.

Seoses ülemaailmse finantskriisiga on kaubavahetus kahe riigi vahel langenud 2009. aastal võrreldes 2008 sama perioodiga 60%. 2010.a. kaubavahetus jällegi tõusis. Eesti eksport Ukrainasse moodustas 2010. aasta 88,4 miljonit eurot ja import Ukrainast 71,7 miljonit eurot. 2011. aasta 9 kuu majanduse näitajad on vastavalt: eksport 76,1 miljonit eurot ja import 79,4 miljonit eurot.

Olulisemad ekspordiartiklid olid 2010.a. keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted, mineraalõlid, loomsed tooted, masinad ja mehhaanilised seadmed, metallid ja metallitooted, tekstiilitooted, valmistoidukaubad, joogid, tubakas ja paberimass ning tooted sellest.
Suurimateks impordiartikliteks olid samal ajal metallid ja metallitooted, toiduainetetööstuse tooted, puit ja puittooted, masinad ja mehhaanilised seadmed (katlad, elektriseadmed), transpordivahendid (trammi- ja raudteede seadmed).

Kaubavahetuse dünaamikat jälgides selgub, et Ukraina on Eesti ettevõtetele muutumas kaubaturust teenusteturuks: kasvab tehnoloogiamahukate kaupade osakaal võrreldes muude kaubagruppidega. Ekspordis kasvab suurema lisaväärtusega kaupade osa ja impordis kasvab Ukraina transiitkaupade osakaal. Arvestades Ukraina kogemusi teadusmahuka tootmise ja tööstuse vallas, on võimalusi koostööks info- ja telekommunikatsiooni ning energeetika valdkonnas.

Eesti - Ukraina põhikaubavahetus aastatel 2004-2011 (miljonit eurot)

Allikas: Statistikaamet

INVESTEERINGUD

Eesti Panga andmetel moodustas Eesti otseinvesteeringute maht Ukrainas 2011 I poolaasta seisuga 189,6 mln eurot (4% Eesti otseinvesteeringutest välismaal) ja võrreldes 2009. a IV kvartali seisuga on otseinvesteeringute maht kasvanud ligi 11 mln eurot. Ukraina otseinvesteeringute maht Eestis on 46,1 mln eurot (0,4% otseinvesteeringutest Eestis).

Eesti Panga andmetel on Eesti investeeringutest suur osa läinud finants- ja kindlustussektorisse, teisel kohal on jae- ja hulgikaubandus ning kolmandal kohal kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Eesti investeeringud on olulisel määral kasvanud looma- ja teraviljakasvatuses. Ukraina investeerib Eestis peamiselt finants- ja kindlustustegevusse; hulgi- ja jaekaubandusse ning kinnisvaraalasesse tegevusse.

Uut ja perspektiivset kasvu on näitamas side ja IT sektor. 2005-2008 aastatel kasvas hüppeliselt mobiilseadmete müük ja mobiilkõnede maht, siis nüüd on huvi kasvamas mobiilside abil levitatavate teenuste vastu. Eesti firma NowInnovations, mis pakub mobiilside teenust on tänaseks esindatud Kiievis, Lvivis ja Dnipropetrovskis. Eesti firma Skype on korraldanud tutvustuskampaaniaid ja üks Ukraina edumeelsemaid pankasid Privatbank reklaamib Skype’i müües ühtlasi kõneaega ja muid Skype’i teenuseid. Teiseks oluliseks koostöö valdkonnaks on kujunemas e-valitsus, mille vastu on Ukraina valitsusel suur huvi.

Regioonidevaheline koostöö

Mitmed Eesti ja Ukraina regioonid on loonud ja loomas otsesuhteid, kirjutades alla vastavaid koostöökokkuleppeid ning teostades vastastikuseid visiite. Mõningad näiteid koostöökontaktidest: Tallinn-Kiiev, Tallinn-Odessa, Tartu maakond ja Ivano-Frankivsk, Hiiumaa maakond ja Hersoni piirkond, Pärnu ja Feodosia, Paldiski ja Balaklava, Jõhvi ja Sudak, Valga maakond ja Shatskyi rajoon.

Kultuuri- ja hariduskoostöö

Eesti-Ukraina suhted nii hariduse kui kultuuri vallas on olnud märksa pikema traditsiooniga, ulatudes juba XVIII sajandisse, kust pärinevad esimesed andmed Tartu Ülikoolis õppinud ukraina tudengite kohta. Eesti ja Ukraina ülikoolid järgivad seda traditsiooni ka tänapäeval. Kontaktid on taasloonud Tartu Ülikool ja Lvivi Ülikool, Eesti ja Ukraina Põllumajandusülikoolid, Tallinna Tehnika Ülikool ning Kiievi Polütehniline Ülikool (2002.a allkirjastati ülikoolidevaheline koostööleping), Eesti Diplomaatide Kool ja Ukraina Diplomaatiline Akadeemia (2003.a allkirjastasid rektorid Kavatsuste Memorandumi) Tallinna ja Kiievi pedagoogilised ülikoolid (2004.a – koostöö kokkulepe).

Eesti ja Ukraina on sõlminud ka mitmeid haridus- ja teaduskoostöö alaseid kokkuleppeid. 1996.a. veebruaris sõlmiti valitsustevaheline haridusdokumentide vastastikuse tunnustamise kokkulepe. Samuti käib tihe koostöö kahe riigi haridusministeeriumite ja Teaduste Akadeemiate vahel.

Eesti-Ukraina kultuurikoostöö õigusliku raamistiku loovad 1994.a. sõlmitud valitsuste vaheline kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö kokkulepe ja kultuurialase koostööleping (lepingut on viimati muudetud 2010.a). Rakendusprogrammide raames on toimunud arvukad kultuuriüritused nii Eestis kui ka Ukrainas. 25. veebruaril 2001 pandi Tartus Ukraina saatkonna algatusel üles mälestustahvel Ukraina poetess Lesya Ukrainkale. 2003. aasta suurimaks kultuurisündmuseks oli Eesti-Ukraina ühispostmargi ilmumine, mida esitati üheaegselt nii Tallinnas kui Kiievis (ühispostmargi teemaks on muistne kaubatee mööda Soome lahte ja Dnepri jõge, nn “tee varjaagide juurest kreeklaste juurde”). Septembris 2005 toimus Kiievis Arvo Pärdi 70. juubelile pühendatud kontsert. Eesti nukufilmid „Kaasasündinud kohustused“ ja „Lili“ võitsid Ukraina Kroki animafestivalil kaks tähtsamat preemiat. 2009. aasta detsembris toimus Kiievis ja Harkovis esimest korda Eesti filmide festival „Estfest“, kus Ukraina publik sai näha 5 täis- ja 5 lühifilmi, sealhulgas rohkelt auhindu võitnud „Klass“, „Sügisball“, „Ma olin siin“ ja animafilmid Lottest. Eesti kultuurielu rikastavad veel Ukraina diasporaa üritused, mis on Eestis suuruselt teine rahvusvähemus (28 000 inimest).

Arengukoostöö

Ukraina jääb üheks Eesti arengukoostöö prioriteetseks sihtriigiks vastavalt “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavale aastateks 2011 – 2015” ning prioriteetseteks koostöövaldkondadeks on: avaliku sektori ja tsiviilühiskonna võimekuse tõstmine; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine riigihalduses; sisejulgeolekuvaldkonnast piirivalve ja politsei võimekuse tõstmine; haridusalane koostöö; keskkonnasäästliku majandamise ja energiasäästlikkuse valdkonnad. Hea valitsemistava valdkonnas on Ukrainale huvi pakkunud Eesti reformikogemus nii EL integratsiooni kui teiste reformide valdkonnas (pensionireform, haigekassa). Demokraatliku ühiskonna arendamisele aitab kaasa Idapartnerluse keskus, mis loodi Eestis jaanuaris 2011 ning mille üheks eesmärgiks on ametnike koolitamine ning reformikogemuse edastamine. Eesti panustab rahaliselt ka Euroopa Liidu instrumentidesse, mille eesmärgiks on Ukraina erinevates valdkondades tuua lähemale EL standarditele.

Ukrainlased Eestis ja eestlased Ukrainas

Eestis elab umbes 28 000 ukrainlast, mis on suuruselt teine rahvusvähemus Eestis. Suurim ja vanim ukrainlaste organisatsioon Eestis on Eesti Ukrainlaste Kongress oma suurepärase ruumidekompleksiga Tallinna vanalinnas. Alates 1998.a. novembrist on toimunud Eestis Ukraina kultuuripäevad. Eestis tegutseb ka Ukraina Kreeka-Katoliku Kirik, mis registreeriti 1991. aastal.

Ukrainas elab eestlasi ligikaudseil andmeil 3 000. 1994.a. asutati Kiievis Ukraina Eesti Selts. 1998.a. juunis toimusid Krasnodarkas, eesti külas Krimmis Eesti Suvepäevad, mis on muutunud traditsioonilisteks. Septembris 2001 viidi läbi II Eesti Suvepäevad Ukrainas Krimmi läänerannikul Beregovoe asulas – esimeses eestlaste poolt asutatud külas. 2011. aasta septembris tähistati Krimmi eestlaste 150. aastapäeva. Alates 2002 sügisest toimub keeleõpe eesti lastele Aleksandrovka keskkoolis Krimmis Eestist suunatud õpetaja poolt