Viisa taotlemine

07.06.2010

1. SCHENGENI VIISA TAOTLEMINE

Viisataotlus esitatakse üldjuhul isiklikult Eesti välisesindusele või Eestit esindava riigi välisesindusele.

Ka volitatud esindaja, reisibüroo või välise teenuse osutaja vahendusel võib esitada viisataotluse. Volitatud esindajaks võivad olla:

• alaealise või kohtu poolt piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja – seaduslik esindaja esitab viisataotlusega koos esindaja isikut ja esindusõigust tõendava dokumendi.
• riigi-, ameti- või kohalike omavalitsuse asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide kullerid
• teised isikud, kellel on volikiri esitada viisataotlus ja teha sellega seonduvaid toiminguid

Konsulaarametniku nõudmisel on viisataotleja kohustatud ilmuma isiklikult välisesindusse intervjuule – seda ka juhul, kui viisataotlus on esitatud esindaja kaudu.

Viisataotlus tuleb esitada vähemalt 15 kalendripäeva enne ning mitte varem kui kolm kuud enne plaanitavat reisi.

1.1. SCHENGENI VIISA LIIGID

Lennujaama transiitviisa (A-viisa) võib anda välismaalasele sisenemiseks Eesti lennujaama rahvusvahelisse transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks järgmisesse transiit- või sihtriiki, kuhu välismaalasel on õigus siseneda. Lennujaama transiitviisa ei anna õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks.
Nende riikide nimekiri, kelle kodanikud vajavad lennujaama transiitviisat.

Lühiajalise viisa (C-viisa) võib anda ühekordseks vaheaegadeta Schengeni ruumi läbimiseks transiidi eesmärgil või Schengeni ruumis viibimiseks kestusega kuni 90 päeva kuuekuulise ajavahemiku jooksul alates esimesest Schengeni ruumi sisenemise kuupäevast.

Kui viisataotleja soovib külastada vaid ühte Schengeni riiki, näit. Eestit, tuleb viisataotlus esitada Eesti või viisade väljastamisel Eestit esindava riigi välisesindusele. Kui riigis, kus viisat taotletakse, ei ole Eesti või Eestit esindava riigi välisesindust, tuleb pöörduda lähimasse Eesti välisesindusse.

Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki (sh. Eestit), tuleb viisat taotleda selle riigi välisesindusest, mis on viisataotleja sihtriigiks. Et määrata kindlaks peamine sihtriik, peab viisataotleja teadma, millises Schengeni riigis ta kõige kauem peatub.

Kui viisataotleja soovib külastada mitut Schengeni riiki, kuid ei ole kindel sihtriigis või kui ta plaanib kõikides külastatavates riikides viibida võrdselt päevi, tuleb taotleda viisat selle riigi esindusest, mille kaudu Schengeni ruumi sisenetakse.

Schengeni viisa ja sisenemise tingimused kehtivad ainult kuni 90 päevaste viibimiste puhul. Pikemate viibimiste puhul tuleb taotleda pikaajaline viisa või elamisluba, mille kohta saab infot Politsei- ja Piirivalveametist.

1.2. VIISA TAOTLEMISEL ESITATAVAD DOKUMENDID

1. reisidokument, mis on kehtiv vähemalt 3 kuud pärast taotletava viisa kehtivuse lõppu;
2. täidetud ja allkirjastatud viisataotlus;
3. foto 35x45 mm;
4. tervisekindlustusleping, mis peab olema kehtiv kogu Schengeni ruumis viibimise aja jooksul, et tagada haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumine. Mitmekordsete viisade puhul esitab viisataotleja reisikindlustuse, mis hõlmab üksnes esimese kavandatud reisi kestuse. Samas tuleb ka järgnevateks reisideks hankida reisikindlustus, mille olemasolu kontrollitakse piiriületusel. Kindlustusvastutuse alammäär on 30 000 eurot (469 400 Eesti krooni);
5. reisi eesmärki tõendavad dokumendid;
6. Eestis viibimise ajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendavad dokumendid;
7. viisatasu;

1.3. VIISATAOTLUSE LÄBIVAATAMISE EEST TASUTAV RIIGILÕIV

NB! Alltoodud koordinaatidel tuleb riigilõivu tasuda ainult viisa taotlemisel Eesti välisesindustest. Viisa taotlemisel riigist kus Eestit esindab mõni teine Schengeni riik palume täpsema informatsiooni saamiseks kontakteeruda esindava riigi saatkonnaga.

Riigilõivu ülekandmiseks mõeldud RAHANDUSMINISTEERIUMI (makse saaja) pangakontod on järgmised:
- SEB Pank a/a 10220034796011
- Swedbank a/a 221023778606.

VÄLISMINISTEERIUMI viitenumber: Viisataotluste läbivaatamine – 2900073630.

NB! Riigilõiv võetakse viisataotluse läbivaatamise eest.

Viisataotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasumisest vabastatud:

1. Isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või kaitseväe juhataja kutsel põhjendatud kultuurihuvide, välispoliitiliste, arengupoliitiliste või muude oluliste üldiste huvide edendamiseks või humanitaarkaalutlustel;
2. alla 6-aastane laps;
3. isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis või rahvusvahelise kohustusega ettenähtud juhul või rahvusvahelise tava kohaselt;
4. Euroopa Liidu liikmesriigi (sh Eesti), Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige;
5. õpingute või täiendusõppe eesmärgil reisiv õpilane, üliõpilane ja kraadiõppe üliõpilane ning temaga kaasas olev õpetaja;
6. lühiajalise viisa taotluse puhul teadlane, kes reisib Euroopa Ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil;
7. kuni 25-aasta vanused mittetulundusühingute esindajad, kes osalevad mittetulundusühingute korraldatud seminaridel, konverentsidel, spordi-, kultuuri- ja haridusüritustel.

1.4. VIISA KEELDUMISE OTSUSE EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Vastavalt välismaalaste seadusele (VMS § 1010 (3)) viisa andmisest keeldumist ei põhjendata. Konsulaarametniku otsust viisa andmise või sellest keeldumise kohta ei saa vaidlustada haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse korras.

Sissesõidukeeldude registrist saab kontrollida, kas isikule on kehtestatud sissesõidukeeld.

2. Euroopa Liidu kodaniku pereliige - direktiiv nr 2004/38/EÜ

Direktiiv nr 2004/38/EÜ kohaldub vaid neile kodanike pereliikmetele, kes reisivad koos Euroopa Liidu (ELi) kodanikuga või tema juurde. Üldjuhul on direktiivi kohaldamisel ELi kodaniku puhul tingimuseks see, et ta ei ela oma kodakondsusjärgses riigis.

EL kodaniku perekonnaliikmeks loetakse isikut, kes ei ole ELi ega Eesti kodanik ja kes on:

1. ELi kodaniku abikaasa (edaspidi abikaasa),
2. EL kodaniku või abikaasa alla 21-aastane laps või ülalpeetav täisealine laps (edaspidi ülalpeetav laps),
3. ELi kodaniku või abikaasa ülalpeetav vanem või
4. käesoleva lõike punktides 1-3 nimetamata isik, kes on ELi kodaniku ülalpeetav või leibkonnaliige lähteriigis või kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu püsivalt suuteline iseseisvalt toime tulema ja on vajalik, et ELi kodanik teda isiklikult hooldab.
   
   (2) Ülalpeetavaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut, kes elab ELi kodanikuga koos ühises majapidamises ning kellel puudub iseseisev sissetulek.
   
   (3) Leibkonnaliikmeks käesoleva seaduse tähenduses loetakse rahva ja eluruumide loenduse seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut, kes elab ELi kodanikuga ühises majapidamises ning kellel on iseseisev sissetulek.

Viisataotluse esitamisel peab ELi kodaniku pereliige esitama vaid reisidokumendi ning sugulust tõendavat dokumenti (abielu- või sünnitunnistus jms.).

Ülalpeetava vanema, ülalpeetava ja leibkonna liikme puhul tuleb esitada lisaks vastavad tõendid (sotsiaalhoolekande tõend, elukoha registreerimise tõend jms.)

Konsulil on õigus paluda dokumendi esitamist legaliseeritult või apostilliga ning ka dokumendi tõlget.

Kui sugulusest tõendavast dokumendist ei selgu, et üks osapooltest on ELi kodanik, võib konsul viisataotlejalt paluda ka koopiat ELi isikut tõendavast dokumendist.

EL kodaniku pereliikme viisataotlus menetletakse võimalikult kiiresti ning tasuta.

3. Viisalihtsustuslepingud

Erinevused üldisest viisataotluse protseduurist tulenevad viisalihtsustuslepingutest. Hetkel on Euroopa Liit sõlminud sellise lepingu Venemaa, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Serbia ja Ukrainaga.